Jägala juga- 4. koht maailma kaunimate jugade konkursil

Hollandi ajaleht De Telegraaf valis välja viis maailma kõige kaunimat juga. Väärikal neljandal kohal on Eestis Harjumaal asuv Jägala juga.

TOP 5

1. Lõuna-Aafrikas Sambias asuv Victoria juga

2. Niagara juga Kanadas

3. Yellowstone`i juga Ameerika Ühendriikides

4. Jägala juga Eestis

5. Iguacu juga

jägala juga talvelJägala juga on kõige kõrgem looduslik juga Eestis. Talvel on vesi tavaliselt jääs ja rippuvad purikad võivad olla kuni meeter pikad. Jägala jõe alamjooks joast kuni suudmeni on Eesti kalanduslikult üks väärtuslikumaid. Siin leiduvad suured forelli ja lõhevarud.

Asukoht

Jägala juga on juga Jägala jõe alamjooksul ning asub Harjumaal Jõelähtme valla Koogi küla territooriumil, umbes 5 km enne jõe suubumist Soome lahte, umbes 25 km Tallinnast ida pool ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool.

Geoloogia

Jägala juga on 8 meetrit kõrge ja 50 meetrit lai. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub Jägala juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui Jägala juga on jäätunud. Jägala juga on looduskaitse all. Juga langeb Põhja-Eesti pangalt. Joa taga ja kõrval paljanduvad Ordoviitsiumi settekivimid.

Esindatud on Varangu, Hunnebergi, Billingeni, Volhovi ja Kunda lade. Varangu lademe Türisalu kihistu graptoliitargilliit jääb valdavalt veepiirist allapoole, kuid langeva vee poolt lahtimurtud argilliiditükke leidub joa ümbruses rohkesti. Argilliidi peal lasub glaukoniitliivakivi kiht, mis kuulub Hunnebergi lademe Leetse kihistusse.

Ülalpool järgneb sellele Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi ning seejärel Kunda lademe lubjakivi. Lubjakivis on rohkestinautiloidide kivistisi.

Jägala juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsaskanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit ja sügavus 12–14 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale.

jägala juga suvelAjalugu

Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas.

Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik. Jägala joa juurest pärinevad Eesti esimesed kirjalikud teated vesiveskist (13. sajandi algus; umbes 1240). Aastast 1688. pärinevatele kaartidele on märgitud joa juurde vesiveski.

1917. a. ehitati Jägala joa energia ärakasutamiseks sellest umbes 1 km allavoolu väike elektrijaam ja puupapivabrik. 1922. a. ehitati joast umbes 2 km allavoolu Linnamäele 1500 KW võimsusega, Eesti mõistes suurejooneline hüdroelektrijaam.

Linnamäel, selles Jägala jõe suudmest umbes 1 km kaugusel asuva jõekääru kõrgel kaldapealsel asus hilises neoliitikumis, kaua aega enne Iru ja Lindanisa kindlustatud asulaid, muinaseestlaste üks suurimaid (siseõue pindala 2,8 ha) linnuseid. Sellegi hüdroelektrijaama, millele omistati kunagi Eesti kaunima tööstusehitise nimetus, õhkisid taganevad Nõukogude väed 1941. a. Elektrijaama varemetes filmis Andrei Tarkovski ühe talle maailmakuulsuse toonud filmidest – “Stalkeri”.

Google Street View vaade

.Allikad: Jägala juga vikipeedia, Jägala juga

Meeldis ?

Parimad seiklused Sinu Facebooki seinal. Ära jää ilma!

Vajad rendiautot?

Seikle vabalt ja tutvu vaatamisväärsustega. Broneeri Autorent Tallinn rendiauto juba täna.

 

Kommentaarid

Powered by Facebook Comments

Sildid: , , , , , , , , ,

Comments are closed.

Bookmark this page